Santa Monica

Rannalina ja rahvariided kotti ja bussinina Santa Monica poole. Tegime rannas väikse peatuse. Kohe rannas pani veteranide ühendus Iraanis-Afganistaanis hukkunud sõdurite mälestuseks riste. Kõndisime sealt mööda ja kuna riietumiskabiine ei leidunud, olime sunnitud kohapeal pesu vahetama. Möllutasime ookeani lainetes – küll aga keerutas.

Malibu randa me ei jõudnud, sest pidime jõudma esinemispaika Calamigos Rantšosse. Korraldajaid ei olnud, muusikat ei olnud. Sai mängida lauatennist, jalgpalli ja muid mänge. Taevas lõõskas päike ja kuumust oli umbes 40 kraadi. Muistsed eestlased olid kogunenud puude alla ja majade varju. Kuljuse ülesandeks oli seal rahvaga tantsida mõned seltskonnatantsud. Olime ontlikult kaasa tassinud kõik oma rahvariided. Õnneks meile halastati ja me neid selga ajama ei pidanud. Rantšos oli tore bassein, kus saime ennast nii enne kui ka pärast oma etteastet jahutada. Julgemad, Tuuli ja Sem lasid alla ka basseini juures asuvast liumäest.

Läbi häda saime enne pikniku lõppu siiski oma tantsud tehtud. Valisime koha, et vähemalt osagi ringist läheks varju pakkuva puu alt läbi. Maapind tolmas kui me seal tantsu keerutasime. Tundus, et rahvale meeldis. Tegime ka selle täiesti tobeda Sutsi-satsa ära. Ameeriklastele läks see peale nagu hot-dog. Peale tantsu andsime hr Jüri Tindile ja Eevele üle kingitused ja tänusõnad. Kaja luges valjusti ette luuletused, mis me varem olime kokku luuletanud. Siis läksime uuesti basseini ennast jahutama ja higi maha loputama.