Grand Canjoni serval

Päeva alustasime Grand Canjoni serval, mida mööda hakkasime edasi matkama ja ümbrust nautima. Milline vaade – õu mai gaad! Suur avarus, taimed, palju ilusaid kõveraid kuivanud puid. Loomad – oravad, sisalikud, kameeleonid, huvitav putukas ja jälle oravad.

Julgemad meist ronisid mööda järsakut, teised otsisid natuke turvalisemaid radu. Pikemad vahemaad läbisime shuttlebussiga. Ilm oli matkamiseks mõnus. Hommikune päike ei olnud veel nii kõrvetavalt kuum. Ka olid taevas pilvi mis kohati päikest varjasid. Mõnus! Higi aga voolas ikkagi.

Järgmisena sõitsime oma vänniga tagasi Los Angelese suunas. Roolis oli Tom. Teel peatusime Williamsis, et võtta kütust ja õlut. See oli üks ütlemata tore külake. Nimelt oli seal just vanade UNIC autode väljanäitus.

Järgmine peatus Route 66. Seal ootab meid ees lõunasöök. Riho unistus on restoranitänav, kus pakutakse väga maitsvaid praade, suppi ja magustoitu. Kallatakse maitsvaid veine ja mõdu. Ja see on nii hea… Hetkel ümbritseb meid küll mahajäetud majad ja tühi preeria.
Aga vahepeal: Tee keerleb üles-alla, pimedad kurvid – keegi enam ei tuku. Ühes eriti äkilises kurvis tuli vastu auto – karjatused ja küünejäljed Tuuli kintsus. Mõeldi elukindlustuse summade peale. Teelt allaveerenud romud. Vot sulle Route 66.

Ja siis tuli vahva küla historical Golden Mine. Jalutasime tänava otsast lõpuni läbi, söötsime eesleid porganditega. Tegime pilti kohaliku kauboiga, kes hoidis käes kolti. Külastasime salooni, mille seinad olid kaetud dollaritega ning astusime sisse poodi, kus poepidajaks oli ehtne indiaani vanamees. Kuigi ta oli välja riputanud pilditegemist keelava sildi, saime kaubale ja tegime kõik kordamööda temaga pilti. Leidsime ka sellise t-särgipoe, kus müüjapapi tegi just täpselt sellise särgi nagu ostja soovis – varrukatega või ilma, seda või teist värvi.

Unistus supp-praad-magustoit ei saanud teoks, sest polnud lihtsalt siin söögikohti. Seepeale osteti napilt enne kinnipanekut viineritest-juustust tühjaks kohalik poeke.
Nüüd kiirteele ja LA poole. Bussis pakutav menüü – viin-õlu –magus keeks-koerakeeks. Eeve juurde jõudsime 10-11 vahel õhtul. Meid ootas ees kaks potitäit hõrgutavat kodust kanasuppi – tilli ja lilli ja riivitud porgandit. Jutustasime ja muljetasime Eeve ja Arminiga ning osad mõnulesid rivis vaibal.