Brrr- Island

Island võttis meid vastu külmalt: 8˚C. Saime bussiga hotelli varajasel hommikutunnil. Hotellirahvas oli lahke ja pakkus meile hommikusööki. Küll oli hea must leib ja heeringas – mmm – viis keele alla.
Trepinurgas leiti meie kompsudele ka koht, kuna tubadesse me veel ei saanud. Seal samas trepil otsiti kottidest välja ja aeti selga kõik vähegi soojemad riided. Ilm oli sombune ja taevast sadas alla uduvihma. Selline ilm just välja ei kutsunud ja ootasime oma ekskursioonibussi hotelli fuajees. Buss saabus ja algas meie ringreis Islandil. Lohutav oli näha, et mitte ainult meie rahval ei kippunud ninad nokkimisliigutusi tegema, vaid ka teistel käisid pead aeg-ajalt kolksuga vastu bussiakent.

Selleks ajaks kui me jõudsime kohaliku „Niagara“ juurde oli vihm ikka päris tugevaks läinud ja ka tuul ei jätnud kedagi räsimata. Kindad kulusid marjaks ära.

Põnev oli vaadata maa seest mulksuvaid väiksemaid ja suuremaid geisreid. Vihm ja tuul ja külm ei suutnud meid heidutada, sest õnneks oli olemas ka armas lapik pudel, mis meil aitas ellu jääda ja neid looduslikke purskaeve imetleda. Ja nüüd ta tuleb, t u l e b ja PURSE! 22 meetrit kuuma vett taeva poole. Vaatamata hoiatavatele siltidele ja piiretele ronisid inimesed tulikuuma vett näpuga katsuma.

Elamus omaette oli süüa kiirsöögi kohas pappnõudes supikest mille hinnaks oli umbes 150 eesti krooni. Käisime vaatasime ära ka kohaliku muuseumi, kus sai omal nahal tunda maavärinat.

Peale organiseeritud ekskursiooni mööda Kuldset Ringi tegime tiiru omal käel. Astusime sisse hotelli ees asuvasse kirikusse ja saime osa ühest kontserdi proovist. Nälg hakkas näpistama ja vaatasime ringi söögi järele. Nähes hindu ei olnudki enam isu nii suur. Osad meist läksid ikka kohalikke söögikohti testima ja teised haarasid poest midagi näljapetteks kaasa.

Semi-Tuuli-Kersti tuba asus hotelli I korrusel ja nii valiti seekord staabiks see pisike kambrike.