Tantsupidu

Varajasel hommikutunnil kiirustasime koos teiste tantsijatega proovi, mis seekord oli esinemispaigas. Koht oli vapustavalt lahe – ümber veesilma, kus sulistasid pardipered, kõrgumas pilvelõhkujad ja nende all kohvikud, taustal vaatemängu pakkuvad purskkaevud. Tasapisi hakkas päike liiga tegema ja iga tantsuliigutuse vahele tõusis käsi veepudeliga suu juurde.

Lõuna ajal, kui Tom ja Priit käisid meile lennujaamast rendibussi toomas, puhkasid ja sulistasid teised hotelli SPA-s. Üllatudes avastasime, et saunas käies võib ka ajalehte lugeda. Saun ei olnud meie kehade jaoks piisavalt soe, kuid aurusaun oli mõnus ja katsetasime ära ka väikse mullivanni mahutavuse.

Ja siis keeraski pilvelõhkuja vari lavale ja tantsupidu võis alata. Lava oli ehitatud astmeliste purskkaevude peale, nii, et lava ees oli tiik ja taga purskkaevude kaskaad. Nautisime täiega esinemist ja olime väga rahul, et üle hulga aja oli meil kontserdil piisavalt tantse ja ei jõudnud vahepeal ära jahtuda – tahame veel nii! Ruhnu süidi ajal oli lavalt ära joostes oht, et Tuuli lendab vette. Õnneks, või kahjuks seda siiski ei juhtunud, Arvo hoidis tal kõvasti käest. Peale kontserti taheti teha üks grupipilt Ameerika Panga ees, nii et suunduti sinna.

Osa meist kasutas taas võimalust veemõnulemiseks. Ballile me ei läinud. Korraldajad küll viimasel minutil kutsusid aga meil oli juba niigi tore. Istusime staabis ja luuletasime. Nimelt tegelesime kaasavõetud kingituste sorteerimise-jaotamise ja pühenduste kirjutamisega. Väike jook ja Pegasus lendas.

Varsti tuli Eeve ja me läksime staaritsema – suundusime Hollywoodi. Kõndisime mööda tähtede alleed ja sealt ta tuligi, meie staar Jänku Eva. Kõigil olid kõhud väga tühjad. Esimene pubi, kuhu Eva meid viis ehmatas meist nii mõnegi ära – tõeline laupäevaõhtune möll. Rahvast murdu ja hääled valjud. Selles pubis oli võimalus pulli seljas ka oma ratsutamisoskust proovida. Kahjuks ei õnnestunud meil seal kohta leida ja maandusime ühes vaiksemas kohas. Teenindajaks oli meile seal Usbekist pärit Aleksander.